Ei ole ma loodusblogiga uuesti korralikult järjele saanud. Olgu siis vähemasti siia heisatud mu vastne TOP-nimekiri iseäranis vingetest ja minu poolt senitabamata kodumaa putukatest, keda tänavu erilise huviga silmas pean ja pildile püüda ihkan. Kõik need loomad peaksid olema hea õnne korral leitavad, praktikas võib probleemseimaks osutuda kaerasori väljakaevamine. Varem olen neist pildistanud vaid pääsusaba, aga seda valmikuna Jenneri mäe tipus Saksamaal, üle 2 km kõrgusel merepinnast. See-eest olen Eestis korduvalt kohanud selle liigi sarikõielistel toituda armastavat röövikut.
1. Haavalumik (Limenitis populi)
2. Pääsusaba (Papilio machaon) valmik
3. Suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna) või teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia)
5. Käätsusikk (Acanthocinus aedilis)
6. Harilik vöötkiil (Cordulegaster boltonii)
7. Kevadpaabusilm (Saturnia pavonia)
8. Kaerasori (Gryllotalpa gryllotalpa)
9. Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis)
10. Hiid-tüvevaablane (Urocerus gigas) või sinine puiduvaablane (Sirex juvencus)
MEGABOONUS (keda tõenäoliselt ei leia, aga kelle leidmine oleks oivaline kordaminek): Kollavööt-kuningkiil (Anax parthenope), tontsuru (Acherontia atropos), kassitapusuru (Agrius convolvuli) või oleandrisuru (Daphnis nerii).
Loetletud surud on Eestis haruldased lõuna poolt sisserändajad, keda siin kohatud vaid üksikutel juhtudel. Kollavööt-kuningkiil on viimastel aastatel levilat põhja poole laiendamas, ta avastati Eestist esmakordselt aastal 2009 Mati Martini poolt.
Mul on oma elus õnne olnud vähemalt viit sellest TOP10-st oma ihusilmaga Eestis ka näha. Aga egas muud kui — palju edu!
VastaKustutaLeidsin eelmisel nädalal haavalumiku, väikelumiku ja suur-mosaiikliblika Saaremaalt Reo kalmistult.
VastaKustutaPõnevad uudised! Väikelumikut olen kohanud ka Viljandi- ja Tartumaal, teisi aga mitte.
VastaKustuta