Esimene putukaretk

Kevadeni on veel aega, aga mõni päikesepaisteline päev on pannud juba veed vulisema ning kahandanud tänavust toekat lumikatet mitme sentimeetri võrra. Eriti soojadeks kujunesid 13. ja 14. märts, mil temperatuur tõusis üle 5 plusskraadi. Nii otsustasin viimatimainitud kuupäeva pärastlõunal sooritada kaameraga väikese loodusretke, et esimesi kevade märke otsida.

Esmalt leidsin õues ja tagaaias lendlemas mitmeid sääski - see kinnitas, et putukahooaeg on alanud, ärgitades uurima, kas on ehk veel mõni kuue- või kaheksajalgne talvekorterist lahkuda söandanud.

Putukariigi ühed esimesed kevadekuulutajad on kärbsed. Neid ma siiski veel päikeses peesitamas ei kohanud, küll aga uudistas kuuri seinaprao vahelt maailma pisike huntämblikupoeg.

Aia taga raudteetammi kõrval märkasin poolemeetrisel, pealt sulaks tõmbunud lumevaibal midagi lepaurva-laadset. Kummastav oli aga asjaolu, et see "urb" harrastas sihikindlalt roomamist. Lähemal uurimisel osutus salapärane objekt noorukeseks, alles paari cm pikkuseks rohukedriku (Euthrix potatoria) röövikuks, kes vahest liialt vara oli talvisest pelgupaigast välja roninud, lootuses, et ehk leidub kusagil juba lumevabu laike, kust värsket nosimist leida. Meie rahvuslipu värve EU lipu kollatähtedega kombineerivaist rohukedriku röövikuist on toreda loo kirjutanud Eesti tunnustatuim putukapildistaja Urmas Tartes.

Sumasin veidi ka raudtee-taguses tihnikus, trotsides poolde säärde ulatuvat lund. Täheldasin, et tänavune "pajutibude" saak jääb õige kasinaks, kuid esimesed neist olid siiski juba pungast puhkenud.

Kevade jõudsa lähenemise tunnusmärkideks olid ka ennast sügavale lume sisse "kaevanud" sambla- ja samblikututid, kõrrejupid, oksaraod, puukooretükid, kitse- ja jänesepabulad ning kõikmõeldav muu kraam, mis tugevnevat päikesesoojust lumest märksa edukamalt akumuleerida suudab.

Külastasin veel ka Tomuski järve, mis samuti alles talvises vaikuses lumevaiba all magamas on. Järve kaldal olid ilmselt jänesed põõsaste koort närinud.

Selle retke puhul väärib taas kord mainimist väikelindude nappus - oma vilumatu kõrvaga tuvastasin vaid rasvatihase teada-tuntud häälitsusi. Võimalik siiski, et webxan teinuks kindlaks veel paar-kolm liiki.

Viimaste päevade ilmad kooskõlas erisuguste prognoosidega kinnitavad, et talvel on veel rammu küll ja enne aprilli ei tasuks kevade lõplikku läbimurret oodata. Aga mis tulema peab, see tuleb - ükskord kindlasti!