Jõed ülekäte

Üleeile ei olnud mul vaatamata imeilusale ja soojale kevadilmale (Tartus tublisti üle 10 kraadi) mahti loodusretkele siirduda. See-eest jõudsin veidi uudistada Emajõe üleujutuse hetkeseisu kesklinna piirkonnas, teel Viljandisse bussiaknast ka mitme teise jõega toimuvat.

Emajõe kaldaäärne jalutustee on avaturust Kaarsillani meetrise veekihi all. Mööda treppe saab sukelduda otse tormakaisse jõevoogudesse. Istepinkidest paistavad välja vaid seljatugede ülaservad, uppuda ähvardavad ka postide otsa kinnitatud prügikastid. Kaugemale kiigates võib näha ulatuslikku üleujutust Emajõe ja Anne kanali vahelisel alal. Sealne jalgtee on siiski veel käidav, kuna seda on killustikukoormatega tublisti kergitatud. Atlantise ööklubi ähvardab aga nimekaimust kontinendi saatus: hoone väliterrassid on juba suuresti vee all. Siiski võib loota, et hullemaks asjalood enam ei lähe, kuna viimastel andmetel olla veetõus sisuliselt peatunud.

Bussiga Viljandisse suundudes võis täheldada, et kõikvõimalikud vooluveekogud on kas triiki täis või ajavad üle. Elva jõgi, mis muidu üsna tagasihoidlikuna mõjub, on vallutanud endale pea kogu ümbritseva luha, ületades laiuselt tavapärast Emajõgegi.

Emajõgi ise on oma lähte Jõesuus samuti üle ujutanud, tekitades luhtadele lausalise veevälja, kust kerkivad välja pajupõõsad ja kiletatud heinarullid.

Paremad pole lood ka Tänassilma jõega, mis on laienenud nii jõuliselt, et vee alla on jäänud mitmed kohaliku rahva aiamajakesed.