Vesine naljapäev Ilmatsalus

Naljapäeval sooritasime energilis-innuka Alvar Hanso ja torisev-poriseva (kuna retk jäi pisut hiljapeale ja tähtsad tööd ootasid tegemist) webxaniga tänavuse esimese retke Ilmatsalu Linnutee loodusrajale, et uurida, kui kaugele kevad sealkandis arenenud on, millised linnud saabunud ja putukad nina välja pistnud.

Teel täheldasime mitmel pool uudseid miniveekogusid, sealhulgas majahoovideski. Meedia oli kajastanud Tähtvere vallamaja 2 päeva eest saareks muutnud uputust, mis oli sundinud vallavalitsust tööd katkestama. Siiski ilmnes kohale jõudes, et hullem oli juba läbi saanud ja vallamaja taas veevaba. Küll aga mühises Ilmatsalu jõgi veel vägevasti, olles madalamad luhaalad ülegi ujutanud. Linnutee raja täielikuks läbimiseks tulnuks seega appi võtta kalamehesaapad või kummipaat. Samas ei ole sulavett enam kuigivõrd lisandumas, mis lubab uskuda olukorra paranemist lähinädalail.

Linnustiku osas jättis olukord veel soovida. Seda kirjeldab kenasti webxan oma Linnuretkedes. Minul läks oma zuumitoru abil korda jäädvustada kauget harakat, vahtrapuu otsas laulvat kuldnokka ja ülelendavaid haneparvi. Haigrul seevastu õnnestus mu sihiku eest kõrvale põigata.

Parte oli ka liikvel, nii veekogude jäävabades soppides solistamas, jääl konutamas kui üle lendamas.

Rõõmuga täheldasin samas, et liikvele olid juba läinud ka talve edukalt üle elanud liblikad. Mõned koerliblikad harrastasid koguni juba "pulmatantsu". Illar arvas ühes väheldases lendajas olevat ära tundnud koguni kärbtiiva. Postidel ja päikesepoolsetel tüvedel peesitas juba päris arvukalt kärbseid, samuti läks korda jäädvustada tänavusi esimest kiletiivalist ja liblikaröövikut. Kahjuks pööras ilm poole retke peal tuuliseks ja viluks, mis sundis putukaid peitu pugema.

Täna on õues sajune ja jahedam, kuid ehk on nädalavahetusel taas põhjust kaameraga Viljandi-kodu lähistele luusima minna.