Tulvatuur Tartus

Täna külastasime webxani ja kass27 seltsis Tartu poolsajandi vägevaima üleujutuse dramaatilisemaid tulipunkte. Tänahommikuse seisuga oli Emajõe veetase 313 cm üle kokkuleppelise nullpunkti - tegu on viimase 50 aasta suurema üleujutusega. Veetõus on siiski tasapisi aeglustumas: kui eile oli jõgi tõusnud 10 cm, siis täna vaid 6 cm. Usutavasti lisandub pühapäevaks veel kuni 10 cm, mis võib mitmel pool täiendavaid pahandusi põhjustada.

Ringreisi alustasime Ihastest, kus webxan peatas POTi (st oma Toyota Corolla) Rannakajaka tänava otsas, veidi enne selle lõikumist hiljaaegu liikluseks suletud Ranna puiesteega. Õigupoolest, viimase asemel laiutas veeväli, mis ulatus puude-põõsaste ning väikeste saarekestega pikituna kaugel taamal asuva Emajõeni. See ei takistanud siiski ühel uljal kaubikuseltskonnal toda teelõiku läbimast, nii et vesi kohati rattakoopa ülaservast kõrgemalegi kippus. Üleujutatud luhal pajupõõsaste vahel ujusid laugud ja sinikaelad, põõsaste otsas toimetasid tihased. Kõleda tuule kiuste oli agarasti aktsioonis ka mitu kuldnokka, kellest üks toimetas juba pesakasti kallal.

Teise peatuse tegime Hobuseraua tänaval, mis küll ise vee all ei olnud, aga kust sai kenasti vaadelda laialdast jõeluha üleujutust. Seal leidsin õitsemas tänavuse esimese paiselehe. Vaatlesime ka sookiurude iseloomulikku etteastet: vidistavat püstloodis õhkutõusu. Piki Ihaste teed Eedeni poole kulgedes võis vasakul teeveeres mitmes kohas näha uudseid veekogusid. Ühes kurvis oli vesi üle ujutanud ka jõepoolse sõidusuuna. Avastasime, et A. Le Coqi Spordimaja suurvesi siiski veel ei kimbuta, vaatamata asjaolule, et Anne kanal ei mahu enam sugugi ettenähtud sängi. Õhukeseks sulanud kanalijääl askeldas agarasti linavästrik - tänavune esimene, keda olen silmanud.

Tulvatuuri lõpetuseks külastasime ka jõe teist kallast Tähtvere servas. Sinna kulgesime piki Vabaduse puiesteed ja Emajõe tänavat, kus võis täheldada, et nendega paralleelselt Emajõe kaldaäärt pidi kulgev kõnnitee on suurel määral vee alla jäänud. Sõiduteede uppumist nähtavasti siiski karta ei ole. Küll aga leidsime eest täbara olukorra vabaujula piirkonnas, kus jõgi oli supelranna täielikult üle ujutanud. Vee all olid nii võrkpalliväljakud, rõivastumiskabiinid kui istepingid. Kaks noorukit olid püksisääred üles käärinud ja tegelesid jäist vett trotsides vapralt olukorra uurimisega. Kümmekond muud uudistajat, meie kolmik kaasa arvatud, tegelesid sobiliku varustuse puudumise tõttu vaid eemalt (kuivalt maalt) kiibitsemisega. Kõrvalasuval Tähtvere tiigil me kedagi huvitavat ei kohanud, vaid naerukajakad askeldasid sulaval jääkaanel. Webxan lootnuks näha esimesi konni, kuid nende väljameelitamiseks oli ilm siiski liialt kõle ja tuuline.